Kalauputus Võrtsjärve ääres!

Kala on üks väga tänuväärne toiduaine. Aga ainult niikaua, kui seda liiga palju ei saa.

Olen väiksest peale kala armastanud. Meil oli maal suitsuahi, see vanaaegne. Isa ise ei püüdnud, aga ostis kohaliku kalamehe käest, Retsniku Jaanilt. Rääbiseid suitsetati, angerjatest on pilt silme ees, kus need elavatena olid sauna põrandal, soola sees. See pidi kohutavat valu neile tegema. Igal juhul nad väänlesid nagu õudusfilmis ja püüdsid kausist plehku panna.

Suitsulatikat oli samuti ohtralt.

Ma ei oska kala muudmoodi teha kui munas ja jahus pannil praetuna või siis ahjus plaadil sidruni, majoneesi ja maitseainetega, fooliumisse keritud, et mahlad välja ei jookseks. Punase kala saab võis pannil krõbedaks praadida ja koos nahaga süüa. Saksamaal ostetakse kala tükkidena. Näiteks kui on neli sööjat, siis neli tükki. Nii hull ei ole kui Hollandis, kus küsitakse, mitu kartulit keegi sööb. 😄

Aga praegu, Võrtsjärve ääres elades, on mul kalast küllastus. Pean ütlema, et kui on suitsulatika aeg, siis jääb see kööki kuivama. Naabrinaine toob alati külla tulles enda tehtud konserve või mingit katsetust. Praegu on näiteks havi õlis ja marinaadis, eile oli suitsulatikas küüslauguga tehtud. Koha peaks olema vääriskala, aga seda tuleb hooajal nii palju, et ei tea, kuhu temaga. Need, kes teavad, saavad kala osta ja kõik muutub kenaks. Ma ei oska öelda, kas hind on kallis või odav, sest ei ole ennast kala äriga kurssi viinud.

Angerjas liigub samuti, aga seda on tunduvalt vähem kui minu lapsepõlve mälupildis. Aga... saate aru,  minu Bossuke leidis maja tagant aia äärest angerja. Oli suust väljas rippumas, selline suur, kogukas, rasvane angerjas. Vaevalt et ta minu majani ujus. Selle pidi keegi maha pillama, äkki haigur? Kotkas? Igal juhul võib juhtuda, et sul vedeleb aia taga rasvane angerjas.

Tegelikult tahan selle postitusega lihtsalt öelda, et kui armastate kala, siis tasub teada: müün sellel aastal enda maja Võrtsjärve ääres. Ja kes kavatseb minu maja kasuks otsustada, peab teadma, et lisaväärtusena on kalauputus. Et hiljem ei oleks see varjatud puudusena kirjas. Hoiatan ette juba varakult!