Otse põhisisu juurde

Esiletõstetud

Kas igas riigis, kus eestlasi leidub, tekib varem või hiljem ka oma Padjaklubi?

Eestlased Kölnis, meie Padjaklubi Meil Kölnis oli see igatahes olemas ja on siiani. Pole tähtis, et me pole aastaid, mõnel juhul isegi aastakümneid, täies koosseisus kokku saanud, aga klubi on olemas ja liikmed ka😉. Kusjuures kõik parima tervise juures! Meie tuumikusse kuulub neli liiget, Anneli, Kristel, Karin ja mina, kuigi võime ka Lilet täiesti õigustatult Padjaklubi liikmeks pidada.😁 Oi, kui lõbus meil oli! Oleme iseloomult nii erinevad, kui üldse olla saab, ning ka meie eluteed on kulgenud igaühel oma rada. Anneli Baderborni kandis, Karin Kölni Porz-Wahnis, Kristel Kölnis, Lile Kieli ja Eesti vahel toimetamas ja mina Eestis. Ometi tundus üleeelmisel nädalal kolmekesi kokku saades, nagu jätkaksime täpselt sealt, kus kunagi pooleli jäime. Itsitasime ja meenutasime, jõime törtsu alkoholi ja tegime fotosid.  Elagu Padjaklubi ja kõik meie ühised saladused! Huumori leidmine koomilistest situatsioonidest, enda ja sakslaste erinevused on endiselt täpselt samasugused nagu siis, kui ...

Minu kõige populaarsem LinkedIni postitus ei olnud see, mida ootasin

Signe Wilms sinises jakis, käed risti, professionaalne portreefoto
Signe Wilms – sisulooja ja äriassistent mikroettevõtjatele

Kõige üllatavamalt sai minu kõige populaarsemaks LinkedIni postituseks postitus, mille pealkiri oli: "Mida üldse LinkedInis postitada?"

Minu jaoks üllatav, sest enda arvates kirjutan palju põnevamatel teemadel. Aga tõesti, seda küsitakse minult ka eraldi Messengeris.

Seda on minu jaoks keeruline mõista, et selliseid küsimusi üldse tekib, sest mul endal tuleb teemasid kogu aeg, nagu Vändrast saelaudu. 

Tundub, et mul on hea fantaasia ja peaaegu igast olukorrast või vestlusest saan ma teha mingi loo või mõttearenduse. Aga mida rohkem ma teiste inimestega räägin, seda rohkem saan aru, et paljud ei teagi, kust alustada.

Alguses ei saanud ma LinkedInist ise ka absoluutselt aru. Mäletan, kui alustasin virtuaalassistendi teekonda ja tegime koos kahe teise tüdrukuga infotunni ettevõtjatele, et tutvustada virtuaalassistentide teenust. Praegu tundub täitsa naljakas, et selline etapp elus on olnud...😀

Aga siis pidingi infotunni reklaami üles panema LinkedIni ja see tundus nii võõras platvorm. Liiga palju nuppe ja liiga palju võimalusi. Mis seal bios peaks kirjas olema? Kuhu lingid panna? Miks featurid üldse tähtsad on? Mida postitada? Kuidas nähtavaks saada? 1000 küsimust ja miks peaks keegi sinna lahele sattuma?

Praeguseks olen tänu erinevatele väljakutsetele, teiste kontode haldamisele ja lihtsalt aktiivsele kasutamisele aru saanud, et kõige parem ideede allikas on tegelikult kommentaarium.

Kui mingi postitus sind kõnetab, siis ära lihtsalt loe ja ja ära keri edasi, vaid mine kommentaaridesse ja loe, mida inimesed arvavad. Vasta kommentaaridele ja hakka suhtlema. 

Tingimuseks on, et ära mõtle üle, kuidas see kõlama peaks teistele ja kuidas keegi sellele reageerib. Niivõrd ebaoluline teadmine, millesse kinni jääda.

Kirjuta alati enda sõnadega. Ära palun kasuta AI-d selleks, et kõlada kuidagi viisakamalt ja korrektsemalt. Inimlik tekst jääb alati peale ja isegi sel juhul, kui laused on kohati konarlikud või mõtted hüplikud.

Ma tõlgin ikka veel saksa keelest eesti keelde oma mõtteid ümber ja uskuge mind, et pärast 16 aastat Saksamaal elamist sain ma Eestisse tagasi tulles korraliku egolaksu. 😀

Osalesin ühel koolitusel, pidin kirjutama eesti keeles dokumente ja hinded olid MA-SEN-DA-VAD!

Kahe plussi ja kolme miinuse vahel. Kuigi kooliajal olin eesti keeles väga tugev ja kirjandid olid minu  lemmikud. Teine keeleruum lihtsalt jääb külge.

Inimesed loevad palju parema meelega sellist konarlikku teksti kui puhast AI-postitust, kus kõik komad on õiges kohas.

Veel üks asi, millest inimesed liiga palju kinni hoiavad, on see, et ei pea olema professionaalseid fotosid, karussellpostitust, kindlasti mingit pilti lisatud. 

Hea tekst töötab ka ilma pildita. 

Ja isegi kui alguses loeb su postitust ainult paar inimest, sellest piisab, sest sealt edasi tekib nii postitamise julgus kui ka harjumus postitada ja mingil hetkel teatakse juba, kellelt mida oodata.😀

Mul on tänu LinkedIni aktiivsusele tulnud uusi sõpru, mitu põnevat koostööd ja rahakaid kliente, kes ka maksta jõuavad.

Mulle tundub, et neid kõnetab minu isiksus ja mõtteviis rohkem, kui ehk minu oskused, sest oskusi annab tõepoolest kiiresti õppida. Neid kõnetab pigem minu stiil. 

Lihtsalt hakka pihta.




Kommentaarid

Populaarsed postitused