Minu energialaks tuleb asjadest, kus lahendust veel pole!

kodukontori hetk looduse keskel

Mind ei käivita enam tegevused, kus kõik on ette teada ja kindlate reeglite järgi paigas. Mind tõmbavad hoopis käima olukorrad, kus ees on mingi suur sasipundar ja lahendus tuleb ise üles ehitada.

Sellised teemad panevad mul aju tööle ja tekitavad tunde, et tahaks kohe tegutsema hakata.

Saan täitsa aru, miks kunagi, kui soovisin Eesti Töötukassasse tööle minna, finaalis teiseks jäin. Otsustaja ütles, et ma põlevat kohe kärinal läbi, kuna teeksin töötute eest kõik tööd ise ära.

Täna on mul tegelikult kaks täiesti erinevat asja, mis mind korralikult käima tõmbavad.

Üks neist on SEO timmimine ja kodulehe täiustamine. Mulle tohutult meeldib vaadata, kuidas väikeste muudatuste kaudu hakkab süsteem lõpuks tööle, info muutub loogiliseks ja nähtavus paraneb. Seal on ka omajagu pusimist ja nuputamist.

Aga teine teema on veel eriti põnev.

Kõik sai alguse sellest, et ühe sõbra, Karini poeg helistas mulle ja ütles:

„Sa ju töötasid notaris, äkki oskad aidata.”

Jutt käib ühest vanast kortermajast, kus riik oli kunagi automaatselt korteriühistu loonud, aga edasi oli kõik kuidagi seisma jäänud. Keegi ei saanud enam täpselt aru, mida teha, kust alustada või kuidas üldse see süsteem toimima saada.

Ja vot sellised olukorrad on minu absoluutsed lemmikud!

Muudkui hakkad ühest otsast harutama ja siis avaneb järjest uusi kihte nagu sibulal. Selgub, et osa korteriomanikke on surnud, pärimisasjad on pooleli, uusi omanikke ametlikult tekkinud ei ole ja seetõttu on ka korteriühistu ise üsna segases seisus.

Aga kõige huvitavam on see, et tegelikult ei lahenda sa ainult ühistu probleemi, vaid ka sotsiaalseid. Sa aitad tõesti inimesi, kellele tundub see tuumateadus. Mõni ei saa digiasjadega hakkama, kellelgi on ID-kaart aegunud, kellelgi puudub e-post, mõnel on kohtutäituritega teemad või tunne, et kogu elu on nii sassis, et ei oska enam kuskilt alustada. Aga siis saad naerda ja need hädalised on tegelikult nii toredad ja tänulikud.

Ja ma taaskord olen selles punktis, kus on ülipõnev ja täielik energia laks.

Tore, kui saad hakata vaikselt seda pundart lahti harutama ja näed, kuidas inimesed samm-sammult jälle järje peale saavad.

Ja pean ütlema, et sellel kinnistul on üks omanikest nii äge kaasteeline, kes tabab lennult,mida teha ja on väga nutikas. Kallistused Sulle, K

Naljakas on ainult see, et millegipärast suunatakse mind peaaegu igas majas lõpuks automaatselt juhatusse. Ilmselt kehtib mingi kirjutamata reegel, et kui oled kunagi juriidikaga kokku puutunud, siis “ju sina tead”.

Kas teil on ka nii, et teie amet või kogemus jääb teid igale poole saatma?