Eestis on tore küll, aga natuke tahaks teist hingamist!

Vot need on need õuekülalised, kes siia maanduvad 

Nii mõnus on tõesti ärgata vihmaga, eriti kui kakupoisid akna taga.

Aga siin on oht liialt mugavusega ära harjuda ja selleks vajan mina igal juhul Eestist väljaspool natuke teist hingamist, melu.

Istun äsja ülevärvitud terrassil, kohvitass käes, mets müriseb taustal nagu ikka.😀

Eesti on praegu kõige ilusam, sest kõik on roheline, hommikud parajalt jahedad, päeval päike lõõmab. Nagu ei olekski miskit viga, aga ühesõnaga, mina ootan ikkagi lendu...

Eesti on väga rahulik, turvaline, asjad toimivad, internet on igalpool kiire ja asju saab vabalt arvutist ajada. Sellega on minu jaoks asi korras.

Aga minul tekib pikemalt Eestis olles selline tunne, et tahaks korralikult süüa.😁

Tead küll, sellist õhtusööki, kus serveerimine kestab kaks tundi, kelner tuleb täpselt õigel hetkel pakkuma kõrvale teist veini, ja keegi ei tiri sind lauast kaheteistkümne paiku välja, sest köök hakkab uksed kinni panema.

Eestis on kindlasti väga häid restorane, aga sellise kogemuse jaoks tuleb omajagu otsida ja broneerida. Saksamaal lähen ükskõik millise väiksema linna kõrtsi ja saan selle niisama, ilma planeerimiseta.

Sama lugu inimestega. Ma armastan eestlasi, aga vahel ma lihtsalt vajan teist tüüpi seltskonda. Selliseid rahvaste paableid, kus kõrvallauas räägitakse kolme keelt, keegi tuleb Türgist, keegi Itaaliast, keegi naerab valjult jne. Ei mingit eestlaslikku vaikimist (väljaarvatud, kui ollakse alkoholi tarbitud).

Tahaks lihtsalt istuda kellegi kõrvale, keda ma esimest korda näen, ja vaielda elu üle saksa keeles või inglise keeles.😊Või segada need omavahel, nagu ikka minul juhtub.

Õnneks mul ei ole kedagi, kelle käest puhkust küsida. Ma ei pea kümme kuud ette planeerima, et keegi kolleeg nina kirtsutaks, sest "Signe oma Las Vegasega" kommentaare viskaks või siis leida keegi, kes minu klientide eest hoolt kannaks. Võtan sülearvuti kaasa, ja seal teisel pool jätkan tööd.  Kõige rohkem nihkub esimene koosolek kella võrra ettepoole või tahapoole, aga sellega saab hakkama. Minu klient ei saa enamasti üldse aru, et ma istun parajasti kohvikus või kasiinos, ja mitte enda terrassil.

Kõlab arrogantselt, ma tean, aga sellest ametist saab tõesti ka ära elatuda.

Eestlased kipuvad arvama, et vabakutseline tähendab kuidagi ebakindlat tulu, sellist vahepealset olekut, ootamist. Minu meelest on see vastupidi: kui klientide ring on enam-vähem paigas ja sul on oskus end müüa (mida muide saab ka õppida), siis on see kõige stabiilsem viis, kuidas korraga teenida ja vabadust säilitada.

Mina ei loo teile sellist illusiooni, et saate 6-kohalisi käibeid, nagu tihti reklaamitakse (see on sotsiaalmeedia. Need, kellel tõesti sellised käibed, nendest ka ei hõiska, aga normaalne Eesti palk on küll võimalik teenida ja sealjuures võimalus istuda kasvõi mõni aeg hoopis kuskil mujal riigis.

Vaatame siis, milline see seiklus seekord on.😉